Thailand

Esimene lend oli Melbourne-Kuala Lumpur ning teine Kuala-Bangkok. Mõlemad lennud olid üsna halvad, väsitavad. Raputas koguaeg ja kuidagi eriti ebamugav oli. Rõõmustasin väga, kui lõpuks Taisse jõudsin. Aga no ega mu rõõm kaua ei kestnud. Tahtsin viisat teha, aga immigratsioon ei olnud nõus mulle seda väljastama, sest mul polnud neile näidata lennupiletit Taist välja. Josh broneeris meie lennu tegelikult Kuala Lumpurist Perthi, mitte Bangkokist. Nad polnud sellega rahul.. Aku oli mul ka täiesti tühi, seega ei saanud kuidagi Joshile teada anda, et jaman immigratsiooniga. Kõik see ajas lihtsalt nutma mind, täiesti lootusetu olukord oli. Immigratsiooni tädikesed olid hästi kurjad, ei teinud olukorda paremaks. Ütlesid koguaeg mulle, et ma ootaks.. lõpuks olin endast täiesti väljas juba, sest olin oodanud üle tunni, Josh ikka midagi ei teadnud minust, lendu Bangkokist Kuala Lumpurisse ma broneerida ei saanud, sest aku oli tühi. Kõik oli väga halb! Mingitel meestöötajatel hakkas lõpuks vist kahju minust, saatsid ühe toreda naise minuga tegelema. Tema otsis Joshi üles ja nii saime lõpuks mulle lennu Bangkokist välja. Kolm tundi jamasime lennujaamas. Olin nii õnnelik, kui sealt välja sain. Taksosõit hotelli oli lihtsalt üks suur nali.. see liiklus siin on ikka väga segane. Mitte kedagi ei huvita, kõik sõidavad lihtsalt sinka-vonka. Hotelli jõudes ma vist vajusin lihtsalt voodisse magama, nii läbi olin omadega. Järgmine päev nägin lõpuks Gregi ning sain tema neiuga tuttavaks. Käisime söömas ja siis basseini. Ma olin vist umbes 30min bikiinides ja täiesti pruun jälle, meeldiv. Õhtul läksime Joshiga kahekesi välja. Kohalikud on siin nii tüütud, tänaval pakuvad täiesti mõttetut träni. Kuna kallis mul on tätoveeritud, siis käisid talle koguaeg pinda, et ta ikka ühe veel juurde teeks. Kui välja ei teinud, siis hakkasid rääkima, kui õnnelik mees ta on, sest tal olen mina. Üsna tihti öeldi ’’Sexy girl, sexy girl..’’. Naerma ajab selline asi. Meil siin hotellis ka üks naine koguaeg korrutas ’’Sexy girl, sexy boy..perfect couple’’. Siis arvati näiteks, et me oleme siin mesinädalatel ja üritati meile pulmakleiti/ülikonda müüa. Kolmandal päeval läksime neljakesi hästi suurde kaubanduskeskusesse. Teel sinna nägime kuidas üks tüüp rolluga kukkus. Absoluutselt ei imesta, sest nad on liikluses täiesti lollid. Kaubanduskeskuses teised mängisid bowlingut. Ma ei jaksanud, olin eelmisest õhtust veidi väsinud. Peale bowlingut läksime kinno, vaatasime Pohmakas III. Uni tuli peale.. esiteks selle pärast, et me võtsime diivanid, mitte istmed. Teiseks film polnud nii hea, kui lootsime. Kinos, enne kui film algab, mängitakse Tai hümni nende kuninga auks, kõik peavad püsti tõusma. Me neli tundsime end väga ebamugavalt, naljakas oli. Peale kino jälle välja sööma ja hotelli tagasi. Järgmine päev läksime taipoksi vaatama. Tundsin end normaalselt, ainult kurk valutas konditsioneeri pärast. Järsku hakkas kuidagi halvem. Pöörasin end ümber, jõudsin Joshile öelda, et ma ei tunne end eriti hästi ja järgmine hetk oli mu silme ees emme. Ei saanud midagi aru, mõtlesin, et kuidas ma järsku kodus olin.. kui silmad lahti tegin ja üles vaatasin, oli seal minu jaoks võõras mees. Mõned sekundid hiljem sain aru, et see on Josh, kes üritab mind püsti hoida. Josh viis mind mingisse poodi, et ma maha jahtuks. Istusin seal maas, ratastooli pakuti mulle näiteks. Aga õnneks hakkas juba parem. Võtsime tuk-tuki (mingi kohalik liiklusvahend) ja tulime hotelli tagasi. Pärast rääkisid mulle, et ma jõudsin öelda, et ma ei tunne end hästi ning siis vajusin lihtsalt ära ja nad hoidsid mind kahekesi püsti. Hirmutas väga ära. Järgmine päev oli jälle hea olla, seega läksime mingisse hästi suurde templisse. Ilus oli ja ma olen rõõmus, et nägin seda, aga samas me Joshiga mõlemad sellised, et vaatamisväärsused ei paku eriti pinget. Teeme seda lihtsalt selle pärast, et oleks mõistlik, kui juba siin oleme. Ülejäänud päevad oli ilm halb, sadas väga palju. Kui ei sadanud, siis kasutasime võimalust ja läksime päikest võtma ning ujuma. Jaanipäeval käisime Joshiga jälle kahekesi väljas. Rääkisin talle, mis Eestis toimub ja ta arvas, et me peaks ka siis kuidagi tähistama vms. Istusime baaris ja siis üks tädi tuli küpsetatud skorpioneid pakkuma meile. Josh tahtis juba ammu neid proovida, aga mitte üksi. Mina polnud sellest üldse vaimustuses. Aga kuna Josh rääkis kõrval lauas istuva võõra paari ka pehmeks, et nad koos meiega prooviks, siis ostsimegi kaks tükki. Need koivakesed, või mis iganes asjad, olid isegi head.. krõmpsud ja maitsesid nagu kana. Kolmas võõras paar vaatas ja imestas, mõtlesime, et okei päris hea oli, proovige ka. Andsime neile enda skorpioni. Nemad pidid keha sööma. Tüdruk tegi hullult nägusid, mina mõtlesin, et mis asja, nii halb see ka ei olnud. Võtsime siis Joshiga uued ampsud, seekord kehast.. oh jumal kui halb see oli. Ma suutsin vaevu selle alla neelata. Ei oska maitset kuidagi kirjeldada, lihtsalt rõve. Aga me olime uhked, et ära proovisime. Üks õhtu avastasime, et lennuajad ei klapi kohe üldse.. olin jälle endast väljas, aga tänu musile ja Geiterile sai kõik korda. Seega mu Taisse minek ja sealt ärasaamine olid mõlemad korralikud peavalutekitajad. Mitte miski ei tõmba sinna tagasi, vähemalt mitte Bangkoki. Meil oli lõbus ja naersime palju jne, aga ma eelistan seda järgmine kord kuskil mujal teha. Nüüd olen Echucas tagasi ja esmaspäevast tööle.