22.01.13

Kõik on üksluiseks muutunud, see tähendab, et kahjuks pole mul viimasel ajal midagi kirjutada. Nädala sees alati töö ja reedeti käime üldiselt väljas, sest sellise tööga on vaja pead tuulutada. Kaks nädalavahetust oleme hosteli omaniku teises hostelis käinud. Seekord oli super, kuigi omanik ise seal polnudki ja tema on ju see, kes mind alati kutsub. Ma millegi pärast meeldin talle väga, hehe. Igaljuhul, alguses olime siis kõik seal ja lõpuks ma läksin sealsete inimestega kluppi, mu eestlased jäid hostelisse pidutsema ja ups, aga unustasin neile vist öelda, et ma lähen ära. Nad olid mind otsinud seal.. palun väga vabandust :) tellisime kolm taksobussi ette ning minek. Klubis üks töökaaslane tuli rääkima, ehk siis peale seda tantsisin ja jutustasin ainult temaga. Samal ajal tegi DJ mulle koguaeg silma, inetu karvane mees on. Kui pidu läbi sai, siis käisime töökaaslasega korra bensiinijaamast läbi ja välja tulles oli vaatepilt uskumatu! Umbes 25-30 teismelist (tundusid väga noored) lihtsalt kaklesid. Valimatult löödi kõiki, terve sõidutee oli neid täis. Kolm politsei autot oli ka, aga minu arvates need politseinikud seal väga midagi ei teinud. Vaatasid kõrvalt ja karjusid, kui tundus, et asi hakkab päriselt käest ära minema, siis alles sekkusid. Ma lihtsalt vaatasin suu lahti seda... väga jube oli. Kui asi lahenema hakkas, siis töökaaslane saatis mind ilusti hostelisse ära. Läksin magama ning terve ülejäänud nädalavahetus koosneski magamisest. Esmaspäeval algas meil vist vihmahooaeg, meeletu kuidas kallas. Tapsime Hannaga banaane ja lihtsalt tilkusime, kummikud olid poolenisti vett täis. Aga see oli lõbusaim tööpäev üldse. Kohalikud ei saanud aru mis mul viga on ja miks see vihm mind nii rõõmsaks teeb. Küsisid mitu korda miks ma nii õnnelik olen, mina vastasin, et pole õrna aimu ka mitte. Kui tööpäev lõppes, siis läksime väga suure ringiga farmist ära, sest üks koht oli 2m üle ujutanud. Ja seda kõike mõne tunniga, uskumatu ikka. Täna ehk siis teisipäeval oli meil pakkimispäev. Mina panin kasti sisse kile ning paberi ja saatsin kasti ära. Vahepeal aitasin Chloel banaanidelt õisi ära noppida, siis koristasin autot ja lõpuks õpetas Kristian mind traktoriga sõitma. Sõitsin banaanide vahel, poisid panid suuri kobaraid treileri peale ja kui see täis oli, siis sõitsin shedi tagasi. See tähendab, et ülemuse usaldus on vist võidetud, kui juba traktoriga sõitma lasti. Nii vahva! Ma olen super-super õnnelik ja ootan viimasel ajal väga, et saaks juba tööle minna. See on uskumatu, arvestades kui räpane see töö tegelikult on. Näete, ütlesin, et pole midagi kirjutada, aga lõpuks ikkagi tuli midagi.. tore. Aga olgu, olge tublid, mina püüan ka olla! Suured kallid teile, sõbrad. :)

Reede

Algselt pidin meie hosteli omaniku teise hostelisse minema selle Chloe pärast (prantslanna kes meie farmis töötab), aga kuna teda ma reedel kätte ei saanud, siis läksime Steni ja Keioga niisama sinna, lootes et seal on huvitavam. Alguses tundus, et on väga igav, sest rahvast ei paistnud kuskil. Rääkisime mõne inglase ja paari eestlasega ning siis tahtsime veel hosteli omanikule tere ütlema minna, ta istus seal oma toas mõne inimesega. Kutsusid kohe sisse meid ja ta naine andis meile kohe rummikoksid. Õhtu kujunes oodatust palju paremaks. Hosteli omanik ehk Rick on ikka täiesti segane mees, seda heas mõttes. Naersime terve õhtu ja võin ausalt öelda, et see on siiani parim reede õhtu olnud Austraalias. Vahepeal kui keegi toast välja tuli, et näiteks wc-sse minna vms, siis Rick ütles ''Magama tagasi, me üritame siin pidutseda!''. Umbes nelja ajal hakkasime koju liikuma, see tähendab, et pool viis hommikul saime magama. Täna, ehk siis pühapäeval, käis Rick siin meie hostelis. Tuli meie tuppa minuga rääkima ja ütles, et nautis reede õhtut väga ja loodab, et meile ka meeldis. Ning siis ütles veel, et mõtles palju minu peale. Kusjuures, ta meenutab mulle natukene mu vanaisat ja see on hea, tekitab koduse tunde. Ülehomme saab mul juba kaks kuud täis Austraalias ja siiani on tunne, et vaid paar nädalat tagasi olin kodus. Aeg möödub meeletu kiirusega. Nüüd ootame homset ja algab jälle töönädal. PS! Reigo, Sul oli mõned päevad tagasi sünnipäev, seega soovin Sulle palju-palju õnne ning kõike kõige paremat! Kalli-kalli :)

10.01.13

Viimased päevad on ainult töö ja töö olnud, selle pärast pole midagi kirjutanud. Kõik päevad oleme nii-öelda banaane tapnud. Poisid lõikavad pisikesed halvad puud maha ning meie laseme püstoliga sinna kännu sisse diislit. Seega olen päevast-päeva diisliga koos. Kuuma ilmaga on raske sellist asja teha, kuigi töö ise on lihtne. Käed lähevad veidi valusaks ja paiste. Kui see on tehtud, siis töötame ühe vanema naise Robbiega koos ning lõikame banaanilehti. Kui diisli asja teeme koos kahe uue poisi ning ühe uue neiuga, siis lehti lõikame üldiselt kolmekesi – Robbie, Hanna ja mina. See on hea lihtne. Puhkame vahepeal päris palju ning ükspäev aitasime näiteks Robbiel ta kanepipiibukest otsida. Jah just, 45a aga suitsetab vahepeal kanepit seal. See on tsill, sest siis kui suitsetab, saame me aja maha võtta ja puhata/vett juua jne. Praegu on veel eriti hea, sest ülemus läks oma pruudi juurde Singapuri. Ülemus on 50 ja see neiu on 23. Aga noh, mis seal imestada, sest ta pidi ju kõiki neid tüdrukuid tahtma, kes tal seal töötavad. Nagu näha, siis mõne saab kätte ka. See on praegu kõik, sest tõesti midagi uut ei ole juhtunud. Ainult töö ongi. Homme lähen ühte teise hostelisse õhtul (see uus neiu elab seal). Esialgu lihtsalt peole, aga kui seal on toredad inimesed, siis võib-olla kolingi sinna. Meil siin varastati minu ja Hanna alkohol ära, seega ma ei tea.. pole päris okei elada kohas, kus öösel jõlguvad täiesti võõrad hostelis ringi ning hommikul on alkohol kadunud. Avastasin ma selle peale tööd, kui tahtsin ühte jääkülma siidrit juua. Okei, ehk peale seda nädalavahetust on midagi kirjutada. :)

Aastavahetus

31. detsember saime umbes kell kaks autod kätte, siis poest läbi ja koju sättima. Kokku oli meid üheksa ning alguses olin selles autos, kus olid Hendrik, Hanna, Tiit ja Kit. Olime kõik hästi lõbusad, tegime vaikselt sooja sisse, Eesti lipud lehvisid jne. Poole tee peal Cairnsi tegime lühikese peatuse. Keio ütles, et nende autos (Keio, Stella, Sten ja Hong?? ehk siis vanaisa) on nii vaikne ja et ma võiks sinna autosse minna, sest mina saan Stella lõbusamaks. Mõeldud, tehtud! Ülejäänud tee käis koguaeg kaks pudelit ringi. Ikkagi meie esimene aastavahetus Austraalias. Cairnsi jõudes oli tuju hea, kuigi vahepeal tegi veidi kurjaks see, et koguaeg sadas, aga mis seal ikka, ega me ju suhkrust ei ole. Paar korda käisime autos ennast korda ka tegemas. /Esimest korda lasti ilutulestikku kell üheksa ja juba see oli väga kena. Vahepeal nägime veel umbes seitset eestlast laguuni ääres. Maailm on lihtsalt nii pisikene. Siis ootasime seal samas ära, et kell kaksteist saaks. Avasime shampused ja läksime tegime veel viimast korda ennast ilusamaks. Edasi läksid osad kasiinosse ning mina, Stella ja Sten kluppi. Tiit oli ka alguses meiega, aga ta ei saanud sisse, sest oli liiga purjus, seega ta kadus ära meie juurest. Klubis oli hästi palju inimesi, kõik ülimalt rõõmsad ja tantsida sai palju. Isegi Stella tahtis väga tantsida ning selle üle oli mul ääretult hea meel. Vahepeal panin kaks sõrmust ühte sõrme, sest kuna üks nendest näeb välja nagu kihlasõrmus, siis on väga lihtne öelda ’’Ma olen abielus, ma ei soovi tantsida.’’ Lausa kolm korda sain seda kasutada. Mingi hetk jäi üks väga kena inimene mulle silma, rääkisin Stenile ka seda ja ta ütles, et mul on kümme minutit aega, et temaga rääkima minna. Millegi pärast mul seda julgust ei olnud, seega läks ta ise. Mina muidugi jooksin ruttu välja selle peale, enne kui see ’keegi’ mind näha jõudis. Sten käskis sisse tagasi minna, sest see ’keegi’ oli vist mind ka tegelikult märganud. Mingi hetk me siis jõudsimegi selleni, et rääkisime õues juttu. Kusjuures väga huvitav vestluskaaslane oli ta. Pidu oli märkamatult läbi saanud ning siis ta saatis mind peaaegu autoni ära ja oligi selleks korraks kõik aastavahetusega. Äratasime Keio üles ja ütlesime, et okei nüüd võiks koju minna. Umbes hommikul kell seitse jõudsime tagasi Innisfaili ja mina läksin kohe magama. Enamus juba magasid, sest Hanna, Tiit, Hendrik ja Kit tulid enne meid koju. Ärgates oli ka väga hea, nii et kõik läks kenasti.