Ma pole kahe nädala jooksul kordagi oma arvutit kätte võtnud, põhjus on väga lihtne. Kolisin jälle ja elu on hoopis põnevam ning lõbusam. Paar nädalat tagasi tulid Keio ja Tiit Retreat’i (meie endine hostel) ja ütlesid, et ma oma asjad kokku pakiks ning juba täna Walkabout’i koliks (uus hostel). Kahtlesin veidi, sest see oli esmaspäev ja ma tahtsin nädala lõpus kolida. Okei, mis seal ikka.. rääkisin meie hosteli omanikuga (ta on nii Retreat’i kui ka Walkabout’i omanik) ja panin asjad kokku. Sain tüdrukute tuppa, alguses oli meid ühes toas neli ning nüüd oleme alles jäänud ainult mina ja Martina. Meie boks on nagu korter, sest meil on oma tuba, oma köök, oma dušš ja wc ning oma aed. Kõik, kes siin toas käivad tahavad siia kolida ning on kadedad. Kunagi lisan pildid ka sellest. Igaljuhul, inimesed on siin nii vabameelsed ja alati lõbusad. Meid on siin väga palju ning see on hea, sest igav ei hakka mitte kunagi. Kui eelmises hostelis tahtsin peale tööd vaid pesta ja magada, siis siin käin ruttu pesemas ära, söön midagi ja välja istuma. Mängitakse kitarri, lauldakse jne. Nädalavahetused on ka super vahvad. Alustan alati siin hostelis ja väljas olen enamasti kohalikega olnud. Seega naudin iga päeva täiel rinnal! Näiteks eile öösel möllasin siin hosteli omaniku naisega, ta on 50+ aga väga nooruslik ja see on üks asi miks mulle kohalikud nii väga meeldivad. Koduigatsust ei ole absoluutselt ja see paneb mind imestama, sest ma olen alati ju nii emmekas olnud. :) Midagi muud polegi, tahtsin lihtsalt teada anda, et vaikus on tingitud minu kolimisest. Kalli-kalli teile mu armsad!