Väikesed muudatused

Ma ei suuda uskuda, et kirjutasin viimati peale oma sünnipäeva. Nagu oleks hullult palju tegemist vahepeal olnud. Tegelikult pole midagi nii kiire. Mingi aeg käisin kahes kohas tööl, 2-3 õhtut nädalas koristamas ja päeval õunu/pirne pakkimas ning lõpuks kui pakkimine otsa sai, siis õunu korjamas. Aga hooaeg sai just läbi ja nüüd on alles jäänud vaid koristamine.. kolm nädalat olen veel siin, loodan, et selle ajaga midagi saan. Viimati kirjutasin, et lähen Melbourne kaheks nädalaks ja peale seda Perthi, selleks ajaks kui Josh Tais on. Plaanid muutusid juba rohkem kui kuu tagasi. Saatis mulle üks hommik sõnumi, et ma nendega Taisse läheks. Mõtlesin, et hulluks läinud, sest see pidi ju poiste tripp olema, aga 17. juuni läheb Gregi neiu ka sinna, seega broneerisin pileti ära ja minek. Ei pea õnneks nii kaua enam lahus olema siis. Täna just tulin Melbournest, olin ainult 5 päeva, aga need päevad olid super mõnusad. Reedel läksin rongiga sinna, Josh tuli vastu mulle ilusti ja siis viisime mu asjad korterisse ära.. edasi läksime ostsime ühe filmi, et õhtul veini kõrvale vaadata. Järgmine päev tulid poisid Melbourne, Greg ja Laurence. Neid oli ka nii-nii hea näha. Super seltskond meil Tais ja Perthis. No igaljuhul, laupäeval oli plaan välja minna õhtul, tegin ennast ilusaks ja mõnus tuju oli ka. Läksime siis korterist välja, teised poisid kõndisid ees nii kiiresti, meie Joshiga järgi. Poole tee peal teatab tema mulle, et tahab koju minna.. naljakas. Võiks ju arvata, et tüdruk on suhtes see, kes tahab koju. Aga no pole hullu, mulle sobis. Meil aega küll ja küll väljas käia. Järgmine päev käisimegi tegelikult kõik mingis baaris söömas ja poisid jõid õlut, mina alkoholi ei tahtnud. Läksime jälle enne teisi koju, sest hommikul kell 10 pidime korteri tagasi andma ja tal oli veel pakkida vaja. Esmaspäeva öösel olime kõik ühe Jasoni juures, geinoormees, nii vägev inimene lihtsalt. Andis meile oma autot kasutada, kui ise tööl oli. Läksime siis mina, poisid ja Joshi nõbu loomaparki vms. Seal sai kängurusid sööta ja katsuda jne, hüppasid seal vabalt ringi. Poleks uskunudki, et nad nii pehmed on. Ja terve selle aja kui seal olime, mingi poolteist tundi siis, ajasid isased ühte emast taga. Umbes viis isast ühe emase kallal. Emane oli nii pirtspepu, väga naljakas oli vaadata. Peale nende olid seal veel laamad, emud, hästi palju papagoisid, dingod. Kui papagoisid vaatasime, siis keegi meist ütles ’’Hello’’ ja kui nendest eemale hakkasime minema, siis papagoi ütles Hello ning kui poisid selle peale naerma hakkasid, siis papagoi tegi naeru ja poiste pealiikumist järgi. Väga vahvad olid nad, korrutasid peaaegu kõike järgi. Kui ära hakkasime minema, siis ütles ’’Come here!’’ Peale parki poest läbi ja Joshi nõbu, kes on kokk, tegi meile niiii hea söögi. Ma ei jõudnud kahjuks veeranditki ära süüa, sest portsud olid väga-väga suured. Mu noormees selle eest sõi peaaegu kolm portsu ära, sest see oli lihtsalt meeletult hea. Muidu ta nii suur õgard ei ole. Peale õhtusööki läksime lennujaama, Joshi nõbu läks Inglismaale tagasi. Siis jälle koju ning kell pool viis/viis äratus, et nad saaksid mind rongijaama viia ning ise lennujaama. Seekord ei olnud nii-öelda hüvasti jättes pisaraid, sest vähem kui kolm nädalat ja ma ka seal. Kahe kuu kõrval pole kolm nädalat mitte midagi. See on kõik.. midagi erilist küll polnud, aga ma usun, et küll tuleb. Varsti läheb elu põnevaks jälle. Tahtsin lihtsalt märku anda, et ikka olen Austraalias ja kõik on hästi. Väga häbi ikka, et nii kaua kirjutanud pole.. vabandust. Ja teil on muidu soojem Eestis, kui mul siin Melbourne lähedal, seega nüüd võite päikest hoopis mulle soovida! Kalli-kalli, olge tublid