19.11.12

Eile käis majaomanik siin, ma ei julgenud toast välja minna, sest ta kisas täiega. Mõtlesin, et on kuri tädi. Nii et olin vaikselt toas. Täna hommikul, kui maja ees olime selle hipitüüpi jaapanlasega, siis tuli jälle see omanik oma emaga. Tutvustasin ennast ilusti ja siis istusime ning rääkisime igasugustest asjadest. Ta on tegelikult väga tore, nii et eile kartsin asjata. Rääkis mulle oma mehest, keda enam pole ja koerast, kes eile magama pandi. Hakkas nutma ning siis ma lohutasin teda. Paitasin selga jne, nii kahju oli vaadata. Uuris kui kaua ma Austraalias olen olnud ja kui vastasin, et see on alles kolmas päev, siis tegi väga suured silmad imestusest ja küsis kuidas ma nii hästi inglise keelt oskan. Meeldiv oli kuulda seda. Siis ta ütles veel mulle, et loodab, et ma endale Austraaliast poissi ei leia, ei pidanud head kutid olema. Edasi läksin jälle linna, laguuni äärde. Päike oli täna veel kuumem kui eile, aga õnneks oli vali tuul. Nii et hästi mõnus oli. Päevitasin, käisin ujumas. Nagu ikka. Praegu veel võib niisama seda elu siin nautida, sest varsti enam ei saa. Tegelikult ei saanud täna ka väga kaua seal olla, sest hakkas müristama ja vihma sadama. Ja väga hea, et hakkas, sest kui siia majja tagasi jõudsin, siis vaatasin peeglisse ja sealt vaatas vastu üks väga punase ninaga neiu. Ülejäänud keha on ilus pruun ja siis järsku keset nägu üks punane asi. Väga inetu, loodan, et see läheb ruttu ära.

''Kodu''tänav

Abivahendid väljas olles