last three days..

Üleeile olin paar tundi laguuni ääres. Täiesti võõras inimene tuli juurde, kui selga kreemitasin ning ütles, et ta võib seda teha. Ma ei jõudnud midagi vastatagi, kui juba oli kreem tema käes. Kena temast tegelikult, sest muidu oleks selg sama valus nagu on varbad hetkel. Tulipunased ja teevad haiget. Kahe-kolme ajal jõudis Ints. Ta viis mind panka, et ma saaks pangakaardi ära teha. Käisime veel mingi mäe otsas. Päris läbi võttis see ronimine, aga hiljem vaade on seda vaeva väärt. Siis võtsime pitsat, sest tuleb välja, et teisipäevad on siin pitsapäevad. Peale seda läksime mingisse pubisse. Võtsime siidrid/õlled. Jõime ära, käisime ’’kodust’’ läbi ja siis tagasi linna. Olime mingis teises pubis. Kuigi oli esmaspäev, oli see täiesti rahvast täis. Väga kaua me seal ei olnud, sest mul hakkas pea valutama ja ei suutnud istuda seal. Eilne öö oli mul rahutu ja unetu. Pea valutas, kuumalained käisid peal ja hommikul, kui voodist püsti tõusin, siis oli süda väga-väga paha. Ilmselt sain kerge päikesepiste. Üritasin veits aega vastu pidada, aga polnud mõtet end piinata, nii et läksin paariks tunniks magama. Ärgates oli juba natukene parem. Loodan, et sellised asjad ei kordu enam, sest halb on haige olla kodust nii kaugel. Küsisin Intsu käest, kas me võiks juba Innisfaili minna, et saaksin samal ajal, kui töö otsimisega tegelen, kohaneda. Ta oli nõus, nii et läksin panin oma asjad kokku ja minek. Tegime väikese tripi ka, et ei oleks lihtsalt igav sõit. Käisime ookeani ääres, Trinity beach oli koha nimi. Oleks tahtnud kohe ujuma minna, sest vesi oli nii hea soe. Edasi Mareebasse. Teel sinna nägin känguru ka, aga kahjuks mitte elavat. Siis käisime Barron Falls’i juures. Vist oli selline nimi. Igaljuhul, kosk on see. Mega võimas oli, nii et mul on tõsiselt kahju, et ma digikat kaasa ei võtnud. Telefoniga ilmselgelt ei saa nii häid pilte. Peale koske vist hakkasimegi Innisfaili poole sõitma. Banaanifarmid farmide otsa. Nii et ehk on lootust kuskile ruttu tööle ka saada. Innisfailis elan ma nüüd ühes suures majas, kus on peale minu veel üks eestlane ning majaomanik. Hea on see, et saan üksi toas olla ning maksan palju vähem, kui hostelites. Eile grillisime ka siin, Janori ja Intsuga, aga kuna ma olin öösel poolärkvel, siis olin väsinud ja ei suutnud väga seltskondlik olla. Enne magama jäämist rääkisin veel mõne sõbra ja emmega. Mind on õnnistatud ikka väga armsa vennaga. Pidi koguaeg rääkima, kui kallis ma olen. Nunnukene mul. :) Täna magasin väga kaua, pool 12 ärkasin. See tädi, majaomanik, viis mind poodi. Laadisin kõneaega juurde ja käisin ostsin süüa. Pakkus, et võib ära oodata ja toidukotid siis koju tuua, aga ma arvasin, et saan hakkama. Nüüd kahetsen, käed on väsinud ja tundub, et pikad nagu ahvil. Linnas otsisin endale kübarat vms ka, et jälle päikesepistet ei saaks. Ei leidnud midagi, mis mulle meeldinud oleks. Kui koju jõudsin, siis tädi ladus mulle mingi seitse erinevat mütsi ja lubas valida. Nii et see on mul ka nüüd olemas. Farmerile helistasin, pidi uurima kas on midagi teha seal ja siis Janorile rääkima, et tema siis õhtul mulle edasi saaks rääkida. Fingers crossed, tahaks juba tööle minna. Siis läheks aeg kiiremini. Praegu ma reaalselt ei oska midagi peale hakata siin majas. Ilmselt küsin tädilt mingi raamatu ja hakkan lugema. Praeguseks kõik. Ja kui kellelegi millegi pärast tundub, et ma olen õnnetu vms, siis absoluutselt mitte. Kõigega rahul :) Kalli-kalli ja hea meelega saadaks hästi palju soojust ning päikest teile sinna!