Töö

Esmaspäeval, kui banaane sorteerisin, siis tuli mingi tüüp minu juurde ja ütles, et see mu viimane päev Tropicanas. Põhjuseks see, et ma ei ela selles tööhostelis, millega nad koostööd teevad. Ütlesid, et kui ma olen nõus ära kolima, siis saan edasi seal tööl käia. Tänan ei, mulle meeldib minu hostel. Kui koju tagasi jõudsin, siis oli uus töö juba olemas. Töötame Hannaga samas farmis ja ei mingit nõmedat sorteerimist enam. Esimesel päeval lõikasime banaanilehti, mingi vikati moodi asjaga. See oli hea töö, teeks veel ja veel. Kahjuks terve päev seda teha ei saanud, edasine oli jama... ma isegi ei oska kirjeldada mis see oli, aga päeva lõpus valutasid pea, käed ja kõht. Käed ja kõht olid valusad, sest puutusin kokku pulkadega, milles olid klaaskiud. Kindaid käes ei olnud, seega lõpuks kasutasin pulga katsumiseks oma särki. Olin omadega täisti läbi. Teine päev oli juba hea. Meil olid mingid diislipaagid seljas ja siis nii-öelda püstolid käes. Püstoliga lasime diislit maha lõigatud banaanipuu sisse, tapsime neid nii. Käed väsisid ära, läksid paiste ja valusaks, aga tuju püsis siiski hea. Tööd teeme neljakesi, mina ja Hanna ning kaks Saksa neiut. Nemad hetkel siis koolitavad meid välja, sest nad homme viimast päeva seal tööl. Homme on veel farmi jõulupidu ja siis reedel läheme Hanna ja ülemusega skuutriga troopikasaarele. Laupäeval hosteli omadega randa ning vist bikiinipeole. Jõulud veedame hostelis, meie toredad eestlased ning Nico ja Stella. Tegime jõululoosi ja siis plaanime veel kuskilt verivorste leida ning seda kartuli ja kapsaga teha. Teile soovin rahulikku ning meeldivat jõuluaega!